Renoveeritud elamutes on sageli halb sisekliima

20. dets  Madis Pihelgas. Kommentaarid: 0
KredExi tellimusel Eesti Korteriühistute Liidu ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tehtud uuring tõi aasta aega peale renoveerist kasutusel olnud elamute põhiprobleemina välja halva sisekliima.
Uuringu aluseks valiti neli viiekordset korterelamut: tellis- ja suurpaneelelamu, mille välisseinte lisasoojustamiseks on kasutatud villa ning tellis- ja paneelelamu, mille välisseinte
lisasoojustamiseks on kasutatud vahtpolüstüreeni.

Uuringust selgub, et sageli puudub tellijal nägemus kõigist ehitustehnilistest küsimustest, mis hoone terviklik renoveerimine endas sisaldama peaks.

Tavapäraselt mõeldakse hoone kompleksse renoveerimise all hoone piirdetarindite soojustamist, viimistluse uuendamist, lekkivate tehnokommunikatsioonide torustiku vahetamist ja elektrisüsteemi kaasajastamist. Üks suuremaid vigu on, et renoveerimistööde hulgast jäetakse välja ventilatsioonisüsteemi renoveerimine.

Uuritud elamute sisekliima näitas, et kõige suuremad probleemid korterelamutes tulenevad kehvast õhuvahetusest, mis on tingitud ebapiisavast või mittetöötavast ventilatsioonisüsteemist. Selle tagajärjel on korterite suhteline õhuniiskuse ja süsihappegaasi sisaldus kõrge.

Ebapiisava ventilatsiooni korral on ruumides suur niiskuslisa, mis võib kondenseerudes jahedamale välispiirde sisepinnale põhjustada hallituse, mis omakorda on reaalne oht inimese tervisele.

Uuringust selgub, et hoonete lisasoojustamisega on vähendatud küttekulusid ning parandatud välispiirete tehnilist seisukorda, kuid välispiirded ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele.

Tagamaks kõigi välisseinte nõuetekohane soojajuhtivus, tuleks spetsialistide sõnul 100 mm paksuse lisasoojustuse asemel kasutada 150-200 mm paksust välispidist lisasoojustust. Välispiirdeid soovitatakse soojustada ainult väljastpoolt, kuna seespidine soojustamine ei likvideeri piirdes olevaid külmasildu ega vähenda soojakadusid.

Kogu hoone fassaadile tuleks panna lisasoojustus ning erilist tähelepanu pöörata rõdu ja lodžaga piirnevatele seinadele, mille soojustamata jätmine tähendab jätkuvalt suuri soojakadusid.

Uuritud lisasoojustatud hoonete välisseinte niiskustehniline seisukord oli seevastu hea. Eeldatav selekohane erinevus vahtpolüstüreeniga ja mineraalvillaga soojustatud välisseinte vahel ei leidnud uuringus kinnitust ehk nende niiskussisaldused oli praktiliselt võrdsed.

Spetsialistide arvates on oluline peale hoone soojustamist ka küttesüsteem renoveerida ja tasakaalustada. Renoveeritud küttesüsteem võimaldab efektiivsemalt soojusenergiat kasutada ja reguleerida vastavalt inimestele vajadustele.

Email again:

Lisa kommentaar

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: