Vead soojustuse paigaldamisel kergitavad küttearved lakke

08. aug  Madis. Kommentaarid: 1
Mineraalvill tuleb paigaldada piinliku täpsusega, muidu ei täida soojustus oma eesmärki.

"Nii klaas- kui ka kivivillade, see tähendab kõikide pehmete mineraalvilladega soojustamisel tuleb arvestada, et villapaani laius peab olema 10-15 mm laiem karkassipostide "puhtast" vahest," sõnab Isover Eesti ASi ehitusinsener Indrek Sniker. See on vajalik selleks, et vill liibuks tihedalt karkassi vastu ja kinnituks hõõrdega karkassi külge. Nii püsib soojustus karkassi vahel. "Samas ei tohi villapaani laius olla karkassivahest laiem üle 15 mm, sest siis ei mahu villapaan ära ja kaardub välja," lisab ta.

Näiteks haamriga tuuletõkkesse löödud auk viib rivist välja umbes ühe ruutmeetri soojustust.
Veiko Tompon, ASi Paroc ehitusinsener

Vill peab täitma kogu karkassiruumi, vigade vältimiseks tuleb kasutada õiget mõõtu villa ühes kihis, vältimaks võimalikke ehitusvigu ja õhukanaleid.

Üks peamisi vigu on tuuletõkke ära jätmine või valesti paigaldamine. Tuuletõkke vertikaal- ja horisontaalvuugid peaksid olema õhutihedad. "Näiteks haamriga tuuletõkkesse löödud auk viib rivist välja umbes ühe ruutmeetri soojustust," ütleb ASi Paroc ehitusinsener Veiko Tompon.

Samuti kiputakse ära jätma tuuletõkke ja välisvoodri vahelist tuulutusvahet, mis on mõeldud just selleks, et liigne veeaur saaks seinakonstruktsioonist välja kuivada. "Õhuvahe peab olema umbes 25 mm, ülevalt ja alt avatud nii, et välisõhk saaks seal vabalt liikuda," selgitab Tompon.

Uute majade puhul on vahel probleemiks ka aurutihedamate materjalide paigaldamine piirde väliskihti. Ruumis olev niiskus peab väljuma läbi ventilatsioonilõõride, läbi seintes või akendes olevate ventilatsiooniavade või sundventilatsiooni kaudu, mitte aga läbi välisseina "hingates". Soojustus peab jääma konstruktsioonis kuivaks. Märg soojustus ei ole hea soojaisolaator ning niiskus võib tekitada puidukahjustusi ja korrosiooni. "Piirdesse sattunud niiskusel peab olema võimalus sealt välja kuivada, sest muidu tekib niiskuse kondenseerumiseoht konstruktsioonis," õpetab Sniker. "Seetõttu on oluline kasutada piirdes aurutõket, kui just ei ole tegemist seestpoolt aurutihedate kandevkonstruktsioonidega nagu raudbetoon."

Soojustuse parandamine peale ehitise lõplikku valmimist on väga kulukas. "Sagedased on juhused, kus ehitaja on vahetanud omavoliliselt soojustuse odavama, kuid antud konstruktsiooni sobimatu materjali vastu," lausub Tompon.

Odavama ning väga madala tihedusega mineraalvilla kasutamisel võib tekkida isolatsioonis sisemine konvektsioon, mis alandab märgatavalt seinte soojuspidavust. "Kuid selliseid vigu on palja silmaga võimatu avastada."

Soojustada tasub väljast

Seinu tuleb võimalusel soojustada väljast-, mitte seestpoolt.

"Seinte seestpoolt soojustamisega tuleks olla ettevaatlik, sest talvel, kui väljas on miinus 20 kraadi ja ruumis pluss 20 kraadi, on kuskil välisseinas kastepunkt, kus õhus olev veeaur hakkab veeks kondenseeruma," rõhutab ASi Paroc ehitusinsener Veiko Tompon. Kui väljastpoolt soojustades on kastepunkt üsna seina välispinna lähedal, siis seestpoolt soojustades nihutame kastepunkti lähemale seina sisepinnale.

Vanade majade puhul on oluline teada täpset konstruktsiooni ja selle olukorda ning teha kindlaks, kas on niiskuskahjustusi ning kas soojustus on korras.
Indrek Sniker, Isover Eesti ASi ehitusinsener

"Kuna veeaur liigub soojusega samas suunas, seest väljapoole, siis tekib oht, et niiskus kondenseerub seina sees, seina konstruktsioonid märguvad põhjustades hallitust ja kõdunemist," hoiatab Tompon.

Kõige suurem on hallituse oht hoone nurkades. "Et vältida selliseid probleeme seinte seestpoolt soojustamisel, tuleb seina sisepinnale viimistluse, näiteks kipsplaadi alla paigaldada aurutõke, milleks sobib polüetüleenkile, mille ühenduskohad on kinni teibitud," lisab Veiko Tompon.

"On olnud juhtumeid, kus aurutõkkekile on pandud tuuletõkke asemel hoone välisküljele, kuid sellise lahenduse puhul jääb kogu hoonest eralduv niiskus kile alla ja põhjustab konstruktsioonide kiiret lagunemist."

Tänapäeva nõuetele vastava seina soojusläbikandetegur on k=0,2 W/m2K, kuid vanadel majadel on soojusläbikandetegur k nii mõnigi kord 1 W/m2K. "Kui me soojustame hoone seinad vastavalt tänapäeva nõuetele, saame üle kolme korra väiksemad soojuskaod läbi vaheseina ning kulutame tunduvalt vähem raha küttele," sõnab Veiko Tompon.

"Vanade majade puhul on oluline teada täpset konstruktsiooni ning selle olukorda ja teha kindlaks, kas on niiskuskahjustusi ning kas soojustus on korras. Alles seejärel saab otsustada, kuidas on mõttekas konstruktsiooni renoveerida ja soojustada," toonitab Isover Eesti ASi ehitusinsener Indrek Sniker. "Kas tuleb vana soojustus täielikult eemaldada või saab ka lisasoojustamisega hakkama."

Tuulutusega voodri korral tuleb vooder enne maha võtta, siis konstruktsioon soojustada ja uus vooder paigaldada. Lisaks energia kokkuhoiule toimib korralikult paigaldatud mineraalvillast soojustus ka hea heliisolaatorina.

peeter tere,soovin teada kui soojustan vana palkmaja lage ülevalt pöönungult kõva paroc villaga,,,küsimus kuidas ta seal põranda all tuuletuma hakkab 10. oktoober 2012
Email again:

Lisa kommentaar

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: