Sajuvee ja drenaažisüsteemi lahendusest sõltub ehitise eluiga

27. märts  Madis. Kommentaarid: 0
Oma maja planeerides ja asukohta valides on oluline leida lahendus nii krundi kuivendamiseks kui ka sajuvee äravooluks. Valides kohta  kuhu  kogutud vett suunata, tulevad kõne alla kraavid või veekogud. Suublaks võib olla ka tänaval asetsev sajuveekanalisatsioon või ühisvoolukanalisatsioon. Kindlasti ei tohi juhtida drenaaži- ja sajuvett kanalisatsioonivõrku. Kui suublat pole, tuleb see luua või loobuda maja ehitamisest nii madalasse kohta. Oma rolli mängib ka krundil kasvav haljastus - metsane suhteliselt kuiv krunt muutub peagi märjemaks kui sellelt puud maha võtta, sest mets on suur veetarbija ja aurustaja.
Kui suubla on leitud, tuleks selleni viiv torustik või kraav üle kontrollida veendumaks, et vesi selles ikka voolaks. Sageli tuleb olemasoleva kraavi põhi puhastada ja paigaldada lisatruupe, et liiklemine toimuks ratsionaalselt. Truubi valikul peaks silmas pidama, et selle läbimõõt oleks vähemalt sama suur kui allavoolu jääv ja mitte mingil juhul väiksem, kui ülesvoolu ehitatud truup. Tavaliselt sobib truubiks Uponor Ren toru läbimõõtudes 315 kuni 560mm.

Kraavis märgime ära meie krundilt tuleva äravoolu toru suudme kõrguse. Väljavool ei või olla takistatud ja kõrgus peab kindlustama torustikule vajaliku kalde. Seejärel saab krundil paika panna torustikud.

Sajuveetorustik

Katuselt tulevad veed juhitakse sajuveelehtrisse, mis ei lase torustikku prahti ning on samas ka sajuveetorustiku hooldusava. Lehtri kaudu saab vajadusel torustikku pesta. Sajuveetorustik on veetihe, et vesi ei imbuks pinnasesse. Sajuveetoru on gofreeritud välispinna ning sileda siseseinaga Uponor Ren 10 mm muhvtoru. Torustiku käänakud ja hargnemised tehakse painduvate ühendusdetailide abil, milles on kummitihendid. Torul peab olema vähemalt SN4 jäikusklass. Mida suurem on kalle, seda parem on äravool. Kui kalded on õiged jookseb sajuveetorustik alati veest tühjaks, siis pole ka külmumisohtu.

Drenaaž rajatakse Uponor Tupla topeltseinaga gofreeritud torust kuid toru seinad on pilutatud  ning ühendused tihenditeta kuid liivatihedad. Ehitusdrenaazi ümbritseva materjali ( pestud kõrval ulatub vett läbilaskev  kiht peaaegu maapinnani. Toru ümber pandud kruusakihti võib kaitsta peenliivaga ummistumise eest filterkangaga. Filterkangaga ümbritsetud kruusakoht jääb koredaks aastakümneteks. Kaeviku lõplikuks kruus v. killustik, kergkruus) ülesandeks on kiirendada maapinnas liikuva vee pääsu dreeni. Vundamendi täitmiseks kasutatakse tavaliselt väljakaevatud pinnast, millest on eemaldatud suuremad kivid.
Kuivendustorustiku oluliseks osaks on drenaažikaevud. Aastatega koguneb dreeni liiva  ja pinnaseosakesi.  Kaevude kaudu torustikku läbipestes saab selle taas puhtaks ja töökorda. Kaev on vajalik ainult torustiku igas teises pöördepunktis, sest nii saab hooldada nii sisenevat kui ka väljuvat torulõiku. Uponor drenaažikaevul on kaas, settepüünis ning avatavad toruliitmikud. Korralik kaev on valmistatud survevalu meetodil tehase tingimustes, vaid nii on tagatud toote kvaliteet ning vastupidavus. 

Kui krundi kuivendamiseks ei piisa maja ümber tehtavast drenaažist, tuleb rajada täiendav kuivendusvõrk. Pinnavee äralõikamiseks on võimalik kasutada põllumajandusdreeni. See on üheseinaline, gofreeritud ja perforeeritud toru, mis vajab täpsemat paigaldust. Kuna see toru on õhema seinaga ning painduvam, on hooletul paigaldusel setted torus kerged tekkima. Toru parim ümbris on taas kruus. Vahetult toru ümber mähitakse filterkangast vaid siis, kui torustik paigaldatakse põõsaste lähedusse või viljapuuaeda. Nii väldime juurte torusse tungimist.

Kõik need torustikud kogume õuekaevu. Õuekaev asub haljasalal ja on plastkaanega. Kui paigutada ta ülesõidetavasse kohta, peaks plastkaane asendama malmkaanelise teleskoop-osaga. Õuekaevu põhjas on samuti settepüünis nagu drenaažikaevulgi, maja ümbrust kuivendava ehitusdrenaaži torustiku otsal on ujuvklapp. Paduvihmade korral võib veetase kaevus olla kõrge ja siis sulgeb klapp suudme. Vesi ei tõuse piki kuivendustoru keldri seinani ega märga pinnast. Kui veepind kaevus alaneb, vajub pallklapp toru eest ära ja vahepeal dreeni püütud vesi jookseb välja.
Sajuvee- ja kuivendussüsteemi ühe torustikuga asendada ei või, sest siis pääseks sajuvesi otseteed vundamendi seina äärde. Kuna ta on tihtipeale vähemalt meetrise veesamba survega (kõrgus sajuveelehtrini), tungib vesi piludest välja ja keldriäärne märgub meie süül kiiremini kui läbi pinnase tungides, lisaks ei toimi sel ajal ka kuivendus.

www.uponor.ee

Email again:

Lisa kommentaar

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: