Poolikud lahendused renoveerimisel maksavad kurjalt kätte

14. märts  Madis. Kommentaarid: 0

Kuigi kortermaja renoveerimine tundub algselt keerulise ja kuluka ettevõtmisena, muutub see pärast esimest süvenemist palju lihtsamaks ning tagab parema elukvaliteedi ja tervislikuma kliima kodus, kirjutab KENA hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk erilehes Kinnisvr ja ehitus.

 

Kui sisekliima kortermajas pärast soojustustöid muutub ning vajadustele vastavad kliimaseadmed renoveerimis­projektist välja unustati, on liigniiskus ja selle tagajärjel ka hallitus korterisse kerged tulema

 

Mis juhtub, kui korterelamute renoveerimisel kasutatakse poolikuid lahendusi?

Aastate eest ehitatud kortermaja on tervik. Mitte ükski osa sellest majast ei saa toimetada teistest sõltumatult ning üksikmuudatused ei suuda lahendada tervikprobleemi, kuid ei jäta seda ka mõjutamata.

Märke, mis näitavad, et maja või selle osade renoveerimisel on tehtud vigu, on mitmeid. Näitena võib tuua selliseid tunnuseid, mida iga elanik võib ka ise märgata.

Hallitus

Tubade lakke ja laenurkadesse hakkab tekkima tumedaid hallituslaike. Eriti hull on seis siis, kui hallitus on jõudnud elutuppa, kuid ka vannitoas ei tohiks korralikult renoveeritud ja ehitatud majas hallitust tekkida. Tihti võib hallitus tekitada ka otseseid tervisekahjustusi.

Õhuniiskus

Kuigi paljud keskküttega kortermajad on pigem olnud hädas liigselt kuiva õhuga, võib valede võtetega renoveerimise järel muutuda tuba hoopis niiskeks.

Liigne niiskus on ka eelduseks hallituse tekkele. Inimene tunneb seda sarnaselt troopilise kliimaga – isegi siis, kui tuba pole liigselt soe, kipub keha higistama ning kergemad riideesemed tunduvad niisked.

Liigniiskus mõjub pikema perioodi jooksul ka tervisele, kuid esmalt kahjustab see nii maja konstruktsioone kui ka tubades olevaid asju ning annab tõuke hallituse tekkele.

Liiga soe tuba

Esimene vaimustus soojast toast on küll suur, eriti kui aastaid on küttearved olnud suured ja toad külmad. Paraku pole seda rõõmu kauaks.

Liigne soojus hakkab kurnama, ööuni muutub rahutuks ja peagi hakatakse olukorda lahendama akna avamisega – see aga annab kohe tunda küttearvetel. Eriti keeruline on siis, kui tubades pole võimalik soojust reguleerida.

Suured kommunaalkulud

Paljudele lõpeb rõõm renoveeritud kortermajast teise renoveerimisjärgse kommunaalarvega. Kui esimesel arvel võib küttekuludes olla veel märgatav kokkuhoid ja lisandunud laenumakse jääb kokkuhoiule võib-olla isegi alla, siis teise arve saamise ajaks on kõik paika loksunud.

Liiga soojade ja niiskete korterite puhul üritatakse avatud akendega olukorda meeldivamaks muuta, kuid see suurendab omakorda küttekulusid ja lõpuks on küttearved peaaegu sama suured kui varem, lisaks tuleb tasuda ka renoveerimislaenu.

Niisiis on kõik omavahel seotud. Uued aknad, maja välisseinte soojustus, küttesüsteem üldiselt ja iga toa radiaatorid eraldi, ventilatsioonisüsteem ning paljud muud elemendid.

Renoveerides ei saa kasutada poolikuid lahendusi – teha tuleb kõik korraga ja võimalusel rohkemgi.

Üks teine tarkusetera aga ütleb, et kui soovid mõnda protsessi põhja lasta, aja see maksimaalselt suureks. Lisa kõiksugu «ilmtingimata vajalikke» tegevusi, kuni kõigil läheb silme eest mustaks ja lõpuks lepitakse parandamise asemel pigem senise elukorralduse jätkumisega.

Kortermaja renoveerimisel ei tasu seda karta. Esialgne täiendav töö annab hiljem tublisti tulu nii maja sisekliima kui ka kommunaalarvete osas.

Lihtne protsess

Renoveerimisprotsess ise pole sugugi nii keeruline, kui esimesel pilgul tundub. Esmalt tuleb leida projekteerija. Seejärel peab seadma selge eesmärgi – terviklahenduse, mis arvestab maja kõikide osadega ning annab tulemuseks küttekulude kolme- kuni neljakordse vähendamise.

Pärast projekti valmimist on järg ehitajate käes. Äärmiselt tähtis on leida ehitusjärelevalve pädev pakkuja. Viimast tasuks juba koos projekteerijaga otsida, et saavutada maksimaalne kontroll ehituskäigu üle.

Ja siis pole muud, kui ehitama. Maja elanikele tähendab see küll mõnda ebameeldivat suvekuud, kuid seda mõnusam on järgmisel talvel, kui soojas toas on värske õhk ja küttearved ei tekita enam stressi.

Numbritest ka

Renoveerimata kortermaja 50-ruutmeetrise korteri aastane küttekulu on ligikaudu 550 eurot (ehk 8000 kWh). Pärast renoveerimist väheneb kulu ideaalis 140 euroni (2000 kWh).

Tõsi, lisanduvad laenumaksed, mis keskmise kortermaja puhul on selles korteris 35 eurot kuus – eeldusel, et laenu on võetud 15 aastaks.

Need arvud ei pretendeeri täpsusele, sest olukorrad võivad paljuski erineda. Sõltub kõik ju maja suurusest ja seisukorrast, korterite arvust ning tehtud töödest, laenuperioodi pikkusest ja intressist.

Tõsi, kui teha kõik oma kulu ja kirjadega, ei anna rahaline võit kohe tunda. Kui aga arvestada küttehindade pidevat ja kiirenevat tõusu ja tõsiasja, et laen saab ühel hetkel makstud ning et osa kulusid saab katta ka riiklikest toetustest, on saavutatud lõpuks märkimisväärne kokkuhoid.

Ja lõpuks kaks kirssi tordile. Esimeseks on renoveerimisega kasvava kinnisvara väärtus. Korras kortermaja eluiga on pikem ja elukvaliteet parem, seega tõuseb ka korteri hind.
Teiseks paneb riik samuti õla alla – renoveerimistöödeks on võimalik saada erinevaid toetusi ja garantiisid.

Lisainfot saab Kliima- ja Energiaagentuuri (www.kena.ee) ning KredExi (www.kredex.ee) kodulehelt.

Email again:

Lisa kommentaar

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: