Küttekollete ehitamine ja renoveerimine

12. veebr  Madis. Kommentaarid: 0
Ahjud, pliidid ja kaminad on igapäevaelus hädavajalikud küttekehad. Kui vaadata viimasel kümnendil ehitatud eramuid, siis reeglina on neis keskküte, enamasti ka kamin. Kuid ka ahjud on jälle populaarsemaks muutunud ning üha sagedamini võib neid näha äsjavalminud eramutes. Vanemates eramajades kohtab tihti ahje, soemüüre ning pliite.

Lisaks soojaandmisele täidavad küttekehad ka teist olulist funktsiooni – need on ka sisekujunduse ja miljöö elemendid, mis aitavad ruumis meeleolu luua. Soovist sõltuvalt saab valida erinevate variantide vahel: tellisahi, pottahi, moodulkorsten, erinevad kaminad jne. Kõiki neid küttekehi saab erinevalt kujundada ja ehitada.
Korstna ja tulekolde projekteerimisel peab arvestama maja suurust ning küttevajadust. Näitlikult võime vaadata 100ruutmeetrist väikeelamut. Kütteperioodi pikkus on ligikaudu 250 päeva. Sellest paarisajal ööpäeval on keskmine soojatarve kaks kilovatti, kuid jaanuaris-veebruaris võib tõusta kuni kümne kilovatini. Tänapäevase eramu küttevajaduse peaks rahuldama soojussalvestiga küttekolle, mis võiks olla suure soojasalvestusvõimega ja võimalikult madala pinnatemperatuuriga. Ahju madal pinnatemperatuur on turvalisuse ja hubasuse põhinõue. Soojuse eraldumine toimub aeglaselt ja kõikumisteta. Õige kütmise korral võib kaminahju soojuslik võimsus küündida kahe kilovatini ja 48 tunni möödudes olla veel üks kilovatt.
Küttekollete ehitamine tuleb jätta vastava ala spetsialistide – pottseppade – hooleks. Kui muude renoveerimistöödega, nt pahteldamisega, võib ise kätt proovida (kui lähebki kehvasti, saab suhteliselt lihtsalt korda teha), siis ahju või pliidiga nii mängida ei saa – ebaõnnestumisel võib olla liiga kõrge hind.

Ühendav mört on niisama tähtis kui kivid
Müüritud küttekollete ehitamiseks on vaja erinevaid materjale: telliseid, šamottkive, segusid, valatud metallosi, kivivilla jm. Tihti pööratakse peatähelepanu erinevatele kivimaterjalidele ja kiputakse tagaplaanile jätma neid ühendav mört.
Enamikul vanadel pottseppadel oli oma pisike saladus, kuidas enda arvates parimat segu segada. Kaasajal tihtipeale enam nii ei saa, sest uued materjalid ja tehnoloogiad nõuavad garanteeritud kvaliteediga tooteid – seega “kindla peale väljaminemiseks” tuleks kasutada valmissegusid. Meistrimehel tuleb valida erinevate segude hulgast, leida õige pulber ning segada see ainult veega. Küttekollete ehitamisel ja renoveerimisel kasutatakse põhiliselt 4 erinevat segu:
1) tulekindel müürisegu
2) savisegu
3) tulekindel valusegu
4) tulekindel renoveerimissegu.
Lisana selle loetelule võib mainida ka tavalise müürisegu. Mis neid tooteid omavahel eristab ning kas “ühe seguga saaks kõik tööd ära tehtud”? Küsimuse teisele poolele on ainult üks ja lihtne vastus: ühest segust ahju ehitamiseks ei piisa.
Kõige ekstreemsemates oludes on küttekolle – ahju südamik. Küttekolle laotakse šamott-tellistest ning nende vahele pannakse tulekindel müürisegu. Küttkoldes võib temperatuur tõusta kuni 1200 kraadini – sellist temperatuuri ei talu tavalised savi- ega tsementsegud. Tulekindel müürisegu sisaldab vesiklaasi, šamotipuru jm ühendeid ning lisaaineid. Segu valmistamiseks lisatakse ainult vett. Pärast esimest segamist tuleb tulekindlal müürisegul lasta seista umbes 30 minutit ning siis uuesti segada. See aeg on vajalik kõigi segukomponentide veega segunemiseks. Valmissegu on kasutuskõlbulik 24 tunni jooksul. Tulekindla müürisegu eripäraks on asjaolu, et see on suhtelise vedel ja kreemjas mass (hapukooretaoline) ning seda kasutatakse õhukese, ainult 2–3 mm kihina šamott-telliste kokkukleepimiseks. Tulekolde ladumise ajal on soovitatav šamott-telliseid enne paikatõstmist ka niisutada (kasta vette) – vastasel korral imab tellis niiskuse segust endasse ning segu ei kivine, vaid kuivab vuukide vahele. Selle tulemusel võib ahjusüdamik jääda nõrgem kui plaanitud ning hakata kiiremini lagunema. Tulekindla müürisegu kivinemine toimub kahes etapis: kõigepealt segu keemiline kivinemine, kus lisaained ja vesi kokkusegatuna moodustavad kivitaolise materjali. Hiljem, kui ahju hakatakse kütma, toimub termiline kivinemine, kus šamott-telliste vahel olev tulekindel müürisegu muutub kõrge temperatuuri toimel šamotikihiks.

 

http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus/index.php?id=200

 

Email again:

Lisa kommentaar

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: