Kuidas viimistluspragusid ära hoida?

15. juuni  Madis. Kommentaarid: 0
Asudes ehitustööd tellima eeldame, et saame ehitustööd hea kvaliteediga. Sageli mõeldakse selle all kitsamalt ka seda, et ei tekiks näiteks ruumide seintesse pragusid.

Ehitustööde kvaliteedi pärast hakkab tavaliselt tellija muretsema peamiselt viimistlustööde faasis.  Seetõttu saavad suurima kvaliteedikoormuse pindade viimistlejad ja maalritööde teostajad, kes peavad parandama teiste vigu ja arvestama tellija kõrgendatud tähelepanuga nende töö suhtes. Varasemad möödapanekud ehitamisel ei hakka ju tellijale kohe silma ja alles siis kui värv seintel, tekib tellijal suurem huvi kontrollida, kas seinad ikka sirged ja pinnad siledad.

Viimistluspragude ärahoidmiseks on põhireegel lihtne. Tuleb üritada vältida erinevate tihedusega materjalide kasutamist ühes konstruktsioonis. Näiteks kui kasutad poole seina viimistluses Cyproci ja jätkad sama seina näiteks kivi- või betoonmaterjaliga, siis nende materjalide liitumiskohas tekib suure tõenäosusega pragu. Enamasti ei aita ka korralikult paigaldatud vuugilindid, akrüülid ja pahtlid, mõne aja pärast on pragu tekkinud, kuna materjalid toimivad mahukahanemisel ja niiskusrežiimides erinevalt.

Peamiselt tekivad praod, kas maja konstruktsioonide vajumisest või siis niiskuse kõikumise tõttu või ka näiteks betoonpindadel mahukahanemise tõttu. Ohtlikumad on kindlasti vajumisest tingitud praod. Näiteks kui vajumine on saanud alguse vundamendist ning ebaühtlase vajumise tõttu on juba vundamendis pragu siis jõuab see üldjuhul varem või hiljem ka seintesse või põrandasse. Põhiline probleem selliste pragudega on tingitud sellest, et selline vajumine lõhub ära niiskusisolatsiooni ja pinnasest liigub niiskus takistamatult maja konstruktsioonidesse. Kui niiskus on jõudnud seinakonstruktsiooni siis tekivad sellest  juba rida järgmisi probleeme, mis halvemal juhul muudavad maja kiiresti elamiskõlbmatuks.

Viimistluspraod ei ole majale otseselt ohtlikud. Kuigi esteetilisest küljest igasugune pragu kindlasti häirib inimest, ei tasuks siiski väikse prao pärast ülemäära muretseda.

Pole olemas maja, millel ei oleks viimistluspragusid.

Enamasti tekivad viimistluspraod seinte nurkadesse või siis seina ja lae piirile, samuti uste ümbrusesse ja mujale, kus kas mehhaanilist liikumist või siis erinevate materjali kokkupuutumise kohta. Vajumisest tingitud praod on sageli välisseinte nurkades ja need ka enamasti suuremad praod, kui klassikalised viimistluspraod.

Mida pragude vastu ette võtta?

Pragude vastu aitab veidi võidelda materjalivalikuga, õigete töövõtetega  ja tehnoloogia tundmisega. Näiteks lagede ja ka seinte puhul kasutatakse sageli topelt kipsplaate metallkarkassil, et vältida pragude tekkimist.  Esimene kiht ja teine kiht paigaldatakse selliselt, et nende vuugid ei kattuks ja töötaks ühe tervikuna. Samuti näiteks peab uste ümbruses jälgima, et kipsplaat paigaldataks selliselt, et vuugi ülemineku kohad ei jääks uste perimeetrisse, vaid viidaks kaugemale. Või kui on teada, et puitlae puhul on oodata puidule omast „mängimist“ siis kasutatakse liistusid seina ja lae nurkades, tavapärase puhta nurga asemel.

Milliseid võtteid keegi oma kodu puhul kasutab on juba igaühe enda valida. Kui varakult läbi mõelda need kohad, kus praod on võimalikud siis on võimalik pragude tekkimist vähendada.

 

 

majaehitaja.ee

Email again:

Lisa kommentaar

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: