Kuidas saada niiske ruum veekindlaks

15. aug  Madis. Kommentaarid: 3
Kuidas saada niiske ruum veekindlaks


Nii mõnelegi hoone või korteri omanikule teevad peavalu vannitubade, saunade, pesuruumide ja teiste niiskete ruumide kahjustused: hallitusseened, kõdunemishais, vamm, konstruktsioonide pindmiste kihtide (plaadistus, pahtlid, värvid) lahtitulemine ja mahapudenemine. Kui kirjeldatud olukord kestab pikemat aega, võib see viia kogu konstruktsiooni või majaosa kasutuskõlbmatuks muutumiseni.

Üldnõuded

Niiske ruumi sisepind peab olema vee- ja aurutihe. Vannitubade ja pesuruumide seinad ning põrandad üldjuhul plaaditakse või kaetakse PVC-ga. Ka väga hoolikalt tehtud töö korral satub niiskust plaadistuse või PVC alla, mistõttu tuleb aluskonstruktsioon töödelda niiskustõkke ja veetõkkemassiga. Ka aluspinnale on omad nõuded: aluspind peab olema tehtud veekindlast materjalist. Puitkarkassmajades ei saa üldjuhul kasutada 100% veekindlaid matejale, kuna seal ehitatatakse seinad kas kips- või puitlaastplaatidest – sellistel puhkudel peab hüdroisolatsiooni väga hoolikalt tegema.

Kiviseintega pesuruumid

Kiviseinte (betoon, tellis, silikaat, kergbetoon, gaasbetoon) tasandamiseks niisketes oludes sobivad ainult tsemendil baseeruvad niiskuskindlad tasandussegud ja pahtlid. Esmaseks tasandamiseks sobivad paremate täiteomadustega jämedamafraktsioonilised segud, millega saab ühe tasanduskorraga peale kanda kuni 10 mm paksuse kihi. PVC ja värvialune siledus saavutatakse peenemate alus- ja  viimistluspahtlitega. Enne seinte viimistlemist (nt plaatimist, PVC liimimist) peab aluspinnad töötlema niiskustõkkega. Seda tehakse kahes kihis: esimene kiht veega lahjendatult 1:3, teine kiht veega lahjendamata. Põrandate ehitamisel peab lisaks niiskustõkkele kasutama veetõkkemassi – see on vajalik täiesti veekindla membraani tekkeks. Veetõkkemass kantakse pinnale üldjuhul kahes kihis. Enne lauspindade katmist veetõkkemassiga kleebitakse nurkadesse veel ka kiudkangast ribad, mis kindlustavad hermeetilise nurga ka mikropraegude tekke korral. Hiljem plaatimistööde käigus peab jälgima, et ei vigastataks niiskuskindlaks töödeldud aluspinda.

Plaatmaterjalidest pesuruumis

Eriti hoolikas peab olema pesuruumide ja vannitubade ehitamisel kergkonstruktsioonehitistesse, sest karkassile kinnitatavad plaatmaterjalid (kips- või puitlaastplaadid) pole niiskuskindlad..
Kui vannitubade ehitamisel kasutatakse kipsplaate, on soovitatav plaadid enne seinale kinnitamist mõlemalt poolt töödelda niiskustõkkega: esimene kiht veega lahjendatult 1:3, teine lahjendamata. Kruvikohad peab pärast paigaldustöid veelkord niiskustõkkega üle võõpama. Sein-seinaga ja sein-põrandaga nurgad töödeltakse veetihedaks veetõkkemassiga – esimese kihi pealekandmisel surutakse värskesse segusse polüetüleenist kiudkangas, pärast kuivamist kantakse peale ka teine kiht. Plaatimistööd toimuvad analoogselt tasandatud kiviseina plaatimisele, tuleks aga kasutada paremate omadustega elastsemaid plaadiliime.

Pesuruumide põrandad

Põrandakonstruktsioone on erinevaid, kuid veekindlus tagatakse ühtemoodi. Olukorra muudab keerukamaks põrandaküte: tavaliselt ei mõtle pesuruumi kasutaja sellele, et temperatuurimuutus (kuum ja külm vesi köetaval põrandal) toob paratamatult kaasa põrandaplaatide paisumise ja kahanemise. See on silmale märkamatu, kuid moodustab siiski ca 1...2 millimeetrit 1 meetri kohta. Pidev liikumine ei tohi kahjustada  konstruktsiooni ennast, plaadistust ega vett tõkestavat eristuskihti.
Põrandate ehitamiseks on soovitatav kasutada kiirestikivinevaid segusid. Nende eelis on see, et valatud põrandale võib astuda juba mõne tunni möödudes – saab muid töid edasi teha. Teine oluline eelis on tehnilist laadi: kiirestikivinevad segud seovad endast ka niiskuse kiiresti ära, mis võimaldab kiiremini hüdroisolatsioonitöödega algust teha. Kui põrandas on trapp, siis peab valamise käigus andma põrandale 1...2% kalde trapi suunas. Põrandat ei tohi valada vastu seina – seina ja põrandavalu vahele peab jääma ca 5mm laiune elastne vuuk, mis võimaldab põrandal ja muudel konstruktsioonidel ”sõltumatut elu elada”. Kui kõik konstruktiivset laadi tööd on tehtud, siis tehakse hüdroisolatsioon. See tehakse niiskustõkke ja veetõkkemassiga analoogselt eespool öeldule.
Eelnimetatud tööd on küll suhteliselt kulukad nii rahalises kui ajalises mõttes, kuid kindlustavad nii niiske ruumi, kui selle ümbritseva hoone püsimise ja tervisesõbralikkuse.


Priit Pallum, kuivsegude tootejuht
Saint-Gobain Ehitustooted AS, Weber äriüksus 
www.e-weber.ee

wintrade nike shoes outlet,discount sunglasses online,cheap nike shoes online store 15. detsember 2010
loveinapparel nike air max trainers,nike air max sale,air max 90,puma shoes online ,nike max 2009,cheap air max 2009 29. detsember 2010
wewinwin nike kids shoes,nike shoe outlet,cheapest nike shoes,nike shoes online,nike free,nike shoes for kids 17. jaanuar 2011
Email again:

Lisa kommentaar

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: