Kuidas hooldada puitmaja fassaadi?

05. juuli  Madis. Kommentaarid: 0
Puitfassaadi ei saa pärast valmimist aastakümneteks unustada. Puit on nõudlik materjal, mis vajab hooldust ja viimistluskatte uuendamist. Kui lasta puidul laguneda, tuleb kogu pind üle lihvida ja viimistlus täielikult uuendada. Mida arvesse võtta?
Päikesepoolne külg nõuab rohkem hooldust. Lõunapoolsel küljel, eriti kui pole ühtegi varju pakkuvat objekti, tuleb arvestada fassaadiviimistluse kiire lagunemisega. UV-kiirgus sööb puidukiudude vahel olevat ligniini, mistõttu puit hakkab vähehaaval lagunema ja muutub aja jooksul halliks.
Parim kaitse selle vastu on värv. 

Päikesepoolsel seinal vananeb värv kiiremini. Päikesepoolne külg tuleks vaadata üle vähemalt iga viie aasta järel, sest seal vananeb värv peaaegu kaks korda kiiremini kui varjupoolel.

Fassaadivärvi garantiiaeg on 5–8 aastat. Sõltuvalt värvi liigist, kvaliteedist ja sobivusest
on selle vastupidavus väga erinev. Värvi keskmine garantiiaeg on 5–8 aastat. Valikus on aga ka värve garantiiajaga 15 aastat. 

Lasuurvärvi esimene ülevaatus tuleks teha juba 1–3 aasta pärast. Järgmine renoveerimisintervall (mis näeb ette fassaadi veelkordset lasuurikorraga katmist) ei pea olema 3–4 aastat, nagu see on paljudel juhtudel,
vaid palju pikem. Esimesel renoveerimisel saavad kõik tekkinud mikropraod katte ja puit saab lisakaitse, kõrvaldatakse vee sissetungi oht ja värv kaitseb puitu kindlalt edasi.

Igale puidule oma värv. Kuna puitu on mitmesugust, kasutatakse eri puidumaterjalide puhul eri värve. Üks olulisemaid määrajaid seejuures on puidu maht – puit on muutuva mahuga materjal. Pole olemas puitu, mille maht ei muutuks.

Hea kvaliteediga värv ühtlasi kaitseb. Oluline on ka värvi kvaliteet. Hea kvaliteediga värvid on valmistatud selleks, et värvitavat
pinda maksimaalselt kaitsta, mitte lihtsalt soovitud värvitooni anda. Kuid ka sel juhul erinevad värvid üksteisest.

Töödeldud ja töötlemata puit. Fassaadil ei soovitata kasutada liiga siledat (hööveldatud ja lihvitud) puitmaterjali, kuna sel juhul nakkub värv halvemini ja peab vähem vastu. Spetsialistid kasutada vähetöödeldud materjali – sel juhul suureneb küll ka värvikulu, kuid puidule on tagatud parem kaitse.

Impregneerivad vahendid kaitsevad mikroorganismide eest. Need vahendid on valmistatud vee või alküüdvaigu baasil ja tagavad puidule biotsiidse kaitse. Pärast töötlemist ei teki mikroorganismidele ja bakteritele soodsat keskkonda, kus võiksid areneda hallitus ja seened. Impregneerid mõjuvad vaid mikrobioloogilisel tasandil, kuid ei toimi puidukahjurite vastu! Kandvatel
konstruktsioonidel tuleb kasutada ka teisi vahendeid ja võtteid.

Impregreeritud puidul värv ei pragune. Selle tulemusel on puit teataval määral konserveeritud ja kaotab seeläbi võime niiskuse käes paisuda ja kuivuses kokku tõmbuda. Kuni puit seda teeb, tekivad puidu pinnal pinged, mille tagajärjel värv praguneb.Seepärast on impregneeriga töötlemineniisama tähtis kui värvimine.

Hästitöödeldud puidu maht ei muutu. Puitkonstruktsioone või -detaile saab töödelda, nii et need vajaduse korral stabiliseeruks ja nende maht enam ei muutuks. Akende, uste ja veel mõnede puitdetailide stabiilsus on väga oluline ning selle võib saavutada spetsiaalsete võtete ja keemiliste vahenditega.

Elastsed ja mitte-elastsed fassaadivärvid. Fassaadi viimistlusmaterjalidel nii rangeid piiranguid pole. Värv tuleb valida läbimõeldult: stabiilse materjali pinna võib katta tugeva, mitte-elastse värviga, mängiv materjal seevastu tuleb katta elastse värviga. Vastasel juhul hakkab tugev (nt õlivärv) ebastabiilsel materjalil (nt aial) kiiresti pragunema ega suuda puitu kaitsta. Maht muutub kõigil otseselt ilmatingimuste mõju käes olevatel puitdetailidel, seepärast peab nende värvimiseks valima elastse värvi. Kui värvida stabiilset pinda elastse värviga, siis sellest suuri probleeme ei tule, vastupidisel juhul aga küll.

Lasuurvärvi viimane värvikord ja esimene renoveerimine. Spetsialistid soovitavad pärast impregneeri ja kahe lasuurikihi pealekandmist lauad seina kinnitada, kuid viimane lasuurikiht tuleks peale kanda alles aasta pärast, kui puit on juba paisunud ja kõik võimalikud praod juba tekkinud. Niiviisi saab viimase värvimiskorra ühendada esimese renoveerimisega. Siiski tuleb iga juhtumi korral eraldi otsustada.

Kui puit hakkab värvikihi all juba hallitama, on see selge märk puidu lagunemisprotsessist. Hallitaval puidul ei püsi ükski värv.

Ka puidu sisekülg vajab töötlust. Sageli juhtub, et ehitajad kinnitavad lauad seina ebapiisavate ventilatsioonivahedega ja seejärel värvivad kogu välispinna, sisekülje aga unustavad. Selle tagajärjel koguneb kaitsmata puidupoolele talvel niiskus. Selliselt töödeldud puitmaja fassaadil pikka iga ei
ole.

Lisainfo 
www.alpinacolor.ee
www.caparol.ee
Email again:

Lisa kommentaar

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: