Hüdroisolatsioon kaitseb niiskuse eest

30. okt  Madis. Kommentaarid: 1
Sooja suve lõppedes naaseb tihti koos sügisvihmadega paljudesse ehitistesse tuttav probleem – läbi seinte imbuv niiskus või halvemal juhul lausa sisseimmitsev vesi. Millised võimalused on hoonet kaitsta?

Vanematel hoonetel puudub sageli vundamenti väljast sissetungiva vee eest kaitsev hüdroisolatsioonikiht. Paraku on see paljudel juhtudel jäetud tegemata ka uuematel ehitistel.
Lisaks võib kokkuhoiust või oskamatusest valesti paigaldatud veetõkkekiht hakata lekkima. Kuidas vältida ebameeldivaid üllatusi uue ehitise juures ja kas ka vanu hooneid on võimalik kaitsta, sellest tulebki järgnevalt juttu.

Kauakestev bituumenkile
Üks tõhusamaid materjale, kaitsmaks uue ehitise vundamenti ning soklit niiskuse ja vee sissetungimise eest, on lamineeritud iseliimuv bituumenkile. Selleks töödeldakse aluspind bituumenipõhise krundiga; nurgad, paisuvuugid ja läbiviiguavade ümbrused tugevdatakse eraldi kileribade ning tükkidega.
Siis rullitakse kile pinnale, nii et seda jääb üle serva 10 cm jagu – vertikaalpindadel suunaga ülevalt alla, horisontaalpinnal kalde suunas. Bituumenkilega sobib katta nii vundamente, sokleid kui ka rõdusid ja terrasse niiskusepoolsest küljest.
Kile eelis on suhteliselt kiire ja puhas tööprotsess, väga tugev ja kauakestev lõpptulemus, eelduseks aga sile aluspind.

Bituumenmassi eelised
Pindadel, kus kile kasutamine on välistatud, on alternatiiviks elastne bituumenmass. Aluspind krunditakse tavaliselt sellesama toote vesilahusega ja pärast kuivamist kaetakse massiga. Pealekandmiseks saab kasutada nii hõõrutit (liipi) kui ka pihustit. Bituumenmassiga on võimalik samale pinnale kinnitada soojustusisolatsiooni- või drenaažiplaate. Bituumenmassi kasutamise eelis on sobivus vanade ja ebatasaste pindadega ning paigaldatavus masinaga.
Kui krohvitavad või valatavad pinnad on vaja muuta veekindlaks, siis ei ole alati tarvidust eraldi kattekihi järele. Kohtades, kus ehitusnõuded seda lubavad, võib segada krohvi, müürisegu või betooni valumassi bituumenemulsiooni, et saavutada veekindlus.
Kohtades, kuhu bituumenipõhised materjalid ei sobi, saab tänapäeval kasutada ka aktiiv-polümeeridega nn “puhtaid” pinnakatteid. Need on enamasti kergesti pealekantavad segud, mis saavutavad vajaliku ilmastikukindluse juba 2,5 tunniga. Sarnaselt bituumenmassile saab neid kasutada ka isolatsiooni- või drenaažiplaatide kinnitamiseks, kuid võib ka üle värvida – see näeb välja nagu nägus viimistluskiht.

Tsemendipõhine segu
Mida aga teha siis, kui hoone vundamendi lahtikaevamine on võimatu või liiga riskantne?
Üks võimalus on kasutada tsemendipõhiseid Cristaliser segusid, mis tõkestavad vee ja niiskuse juurdepääsu veesurve negatiivsest küljest. Teisisõnu saab sellega näiteks keldri seinu ja põrandat töödeldes tekitada kihi, mis ei lase veel sisse imbuda. Cristaliser segu eriomaduseks on ka mikropragude täitmine ja vee edasise juurdevoolu tõkestamine. Toimemehhanism on lihtne: aluspinnast niiskusega seguni jõudvad soolad kristalliseeruvad mikropragudes ja hakkavad paisuma, sulgedes vee edasise tee. Pealekandmiseks võib kasutada nii hõõrutit kui pintslit ja kes vähegi varem on pahteldanud, saab sellega kindlasti ise hakkama.
Kui veetõkkekihiga on vaja kaitsta hoone rõdusid või terrasse, siis on selle kihi üks eeldusi elastsus. Rõdud ja terrassid peavad tihti taluma suuri temperatuurikõikumisi ja sellest tingitud mahupaisumist või -kahanemist. Siin on üks võimalus kasutada aluskihina bituumenkilet. Kui terrass asub siseruumide peal, siis tuleb arvestada ka termoisolatsiooni- ja drenaažikihiga. Selle peale valatakse tsementplaat, tehakse lisakiht elastset hüdroisolatsiooni ning paigaldatakse pinnakate.
Siseruumidesse mõeldud hüdroisolatsioonimembraane või -mastikseid välitingimustes kasutada ei tohi. Tihti ei talu need suuri temperatuurimuutusi või pole ilmastikukindlad.

Injekteeritavad horisontaalsed hüdroisolatsioonikihid
Erilist tähelepanu vajavad väärikad ajaloolised hooned. Need on oma pika ajaloo jooksul pidanud taluma niiskuse- ja temperatuurirünnakuid ning vaatamata tõsiasjale, et hooned on aastasadu sellele kõigele sitkelt vastu pidanud, vajavad need siiski kaitset. Tänapäeval on olemas lahendused, mis võimaldavad pakkuda abi niiskuserünnakute eest, seda ka maja alt mööda seinu kapillaarselt ülesimenduva niiskuse eest. Samuti on erineva vanusega hooneid võimalik kaitsta juba toimiva soolakahjustuse eest. Selleks on võimalik kasutada sügavale kiviseintesse imenduvaid immutusvedelikke, mis seinas kristalliseerudes moodustavad vundamendi ja seina vaheosas veetõkkekihi.
Spetsiaalseid poorseid renoveerimissegusid kasutades saab seinu lõhkuvad soolad ohutult seina seest pooridesse koguda ja nii säilitada väärikat ajalugu tulevastele põlvedele veel aastasadadeks.
Kuna hoonete hüdroisoleerimine on väga lai teema, sõltudes otseselt hoone iseloomust, kasutusotstarbest, sellele esitatavatest nõuetest ja ka võimalustest, siis ei ole võimalik kogu teemat põhjalikult ja tehnilistesse üksikasjadesse laskudes käsitleda. Parim soovitus antud teema puhul on: konkreetsest objektist lähtuvalt konsulteerida tooteesindajatega kaupluses või maaletooja juures.

 

www.tehnikamaailm.ee/

Anne Mis on sobivaim elastne isolatsioonimaterjal puitrõdu põrandale, mis taluks temperatuure ja isoleeriks kõik pisipraod seina ääres ? 20. oktoober 2011
Email again:

Lisa kommentaar

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: